Kasutamine:

• Pihustada taimedele 30 cm kauguselt, et töödelda varsi ja tüvesid, ülemisi ja alumisi lehtede / okaste pooli, mulda või multši, 4 korda iga 14 päeva tagant. Ooteaeg – 7 päeva enne saagi koristamist.
• Pihustada hommikul, õhtul või pilvisel, tuulevaiksel päeval, kui temperatuur ei ületa +20 °C.
• Mitte pihustada õitsemise ajal.
• Pihustada puhastatavale pindadele, saastunud kohti hõõruda (harjaga, lapiga jne), pärast loputada veega. Kui pind on väga must, protseduuri korrata. Koostis: taimsete rasvhapete kaaliumsoolad, 5 %, kaaliumhüdroksiid, vesi, pH ~ 10.

Kasutamine:

• Taimedele pihustada 5% lahust (50 ml/1 l H2O) 4 korda iga 14 päeva tagant. Ooteaeg – 7 päeva enne saagi koristamist. Pihustada hommikul, õhtul või pilvisel, tuulevaiksel päeval, kui temperatuur ei ületa +20 °C. Mitte pihustada õitsemise ajal.
• Käsipesu 1% lahus (50 ml/5 l H2O). Pärast pesemist, loputada sooja veega.
• Pindade puhastamine 0,5% lahus (50 ml/10 l H2O). Katta lahusega pinnad, saastunud kohti hõõruda (harjaga, lapiga jne), pärast loputada veega.
• Agrokeemiliste (väetised, pestitsiidid, stimulandid) töölahuste kleepuvuse parandamiseks ja ekspositsioonimõju pikendamiseks, kasutada 2,5% lahust (250 ml / 10 l H2O).

Kasutamine: kahjurite vastu puistatakse vahendit kahjurite liikumisteedele, pesitsemiskohtadele, võimalikele peidupaikadele või kogunemiskohtadele. Vahendit võib kasutada elumajades, tootmis- ja abihoonetes, kasvuhoonetes ja talveaedades, rõdudel ja terassidel. Pulbrit soovitatakse puistata võimalikult õhukese kihina kuivale pinnale või ümber taimede, piludesse, vahedesse. Vajalik on kahjuri kokkupuude kuiva pulbriga. Niisketes kohtades vahendi tõhusus väheneb. Märjaks saanud vahendi peab asendama uuega. Mulla konditsioneerimise eesmärgil puistata seda vahendit mullale (100 g/m2) või poti (kasti) pinnale ja segada kuni 5 cm sügavusse.Koostis: 100 % looduslik diatomiitmuld.

Väetamisnorm:

• köögiviljamaa (muld) – 250–300 g/m2;
• köögiviljad ja kartul – 150–250 g/m2;
• lilled – 100–150 g/m2;
• aedmaasikad, viljapõõsad, dekoratiivtaimed – 150–250 g/m2;
• viljapuud – 200–250 g/m2;
• muru – 200 g/m2.

Koostis:

• üldlämmastik (N) – 2,1 %;
• ammooniumlämmastik(N-NH4) – 0,2 %;
• orgaaniline lämmastik– 1,87 %;
• fosforpentaoksiid (P2O2) – 2,9 % (sealhulgas vees lahustuv – 2 %);
• kaaliumoksiid (K2O2) – 2,4 %;
• kaltsiumoksiid (CaO) – 2,5 %;
• magneesiumoksiid (MgO) – 1,2 %;
• orgaanilise aine kogus – 74,6 %;
• kuivaine kogus – 90,3 %;
• orgaaniline süsinik – 70 %;
• väetise niiskusesisaldus – 9,7 %;
• pH – 8.

Lisandid:

• kaadmium (Cd) < 40 mg/kg;
• plii (Pb) < 120 mg/kg;
• elavhõbe (Hg) < 1,0 mg/kg;
• kroom (Cr) < 70 mg/kg;
• tsink (Zn) < 1500 mg/kg;
• vask (Cu) < 600 mg/kg;
• arseen (Ar) < 40 mg/kg;
• nikkel (Ni) < 50 mg/kg;
• kuuevalentne kroom (Cr (VI) < 2 mg/kg;

Escherichia coli ja Enterococcaceae tüüpi bakterite kontsentratsioon ei ületa 1 000 PMÜ/g värske massi kohta.

Väetise kulu:

• aiamaa (pinnas) – 250-300 g/m2;
• köögiviljad ja kartulid – 150-250 g/m2;
• lilled – 100-150 g/m2;
• maasikad, viljapõõsad, dekoratiivtaimed – 150-250 g/m2;
• viljapuud – 200-250 g/m2; muru – 200 g/m2.

Taimi väetada, orienteerudes taimekasvu põhifaasidele (idulehtede moodustumise, pärislehtede moodustumise, butoniseerimise, õitsemise, viljade moodustumise, küpsemise, valmimise faasid).

Koostis:

• üldlämmastik (N) – 4,1%;
• ammooniumlämmastik (N-NH4) – 0,2%;
• orgaaniline lämmastik – 3,8%;
• fosforpentoksiid (P2O2) – 3,3% (sealhulgas vees lahustuv – 2%);
• kaaliumoksiid (K2O2) – 2,3%;
• kaltsiumoksiid (CaO) – 9,1%;
• magneesiumoksiid (MgO) – 1,0%;
• orgaanilise aine kogus – 66%;
• kuivainesisaldus – 90,5%;
• väetiste niiskusesisaldus – 9,5%; pH – 6,5.

Väetise kulu:

• aiamaa (pinnas) – 3,5-4 l/10 m2;
• köögiviljad ja kartulid – 2-3,5 l/10 g/m2;
• lilled – 1,5-2 l g/10 m2;
• maasikad, viljapõõsad, dekoratiivtaimed – 2-3,5 l/10 m2;
• viljapuud – 3-3,5 l/10 m2; muru – 2 l/10 m2.

Taimi väetada, orienteerudes taimekasvu põhifaasidele (idanemise, idulehtede moodustumise, pärislehtede moodustumise, butoniseerimise, õitsemise, viljade moodustumise, küpsemise, valmimise faasid).

Koostis:

• üldlämmastik (N) – 2,8%;
• ammooniumlämmastik (N-NH4) – 0,3%;
• orgaaniline lämmastik – 2,5%;
• fosforpentoksiid (P2O2) – 5,7% (sealhulgas vees lahustuv – 1,5%); kaaliumoksiid (K2O2) – 2,0%; kaltsiumoksiid (CaO) – 11,8%; magneesiumoksiid (MgO) – 1,9%; orgaanilise aine kogus – 62%; kuivainesisaldus – 92%; väetiste niiskusesisaldus – 8%; pH – 7-7,6. Orgaaniline väetis koosneb kanasonnikust, mida on fermenteeritud ja seejarel 1 tund pasttoriseeritud temperatuuril +70o C. 2 kategooria.

Väetamisnorm:

• köögiviljamaa (muld) – 250–300 g/m2;
• köögiviljad ja kartul – 150–250 g/m2;
• lilled – 100–150 g/m2;
• aedmaasikad, viljapõõsad, dekoratiivtaimed – 150–250 g/m2;
• viljapuud – 200–250 g/m2; muru – 200 g/m2.

Väetamise soovitused: väetage lokaalselt, parem on väetis segada mulda ümber taime või segada mullaga enne taime istutamist. Väetis on pikaajalise toimega, seetõttu püüdke suurem osa kasutada vegetatsiooniperioodi esimesel poolel. Peale väetamist peab kastma. Kui soovite kiiremat toimet, kasutage koos mikrobioloogiliste väetistega.

Koostis:

• üldlämmastik (N) – 2,1 %;
• ammooniumlämmastik(N-NH4) – 0,2 %;
• orgaaniline lämmastik– 1,87 %;
• fosforpentaoksiid (P2O2) – 2,9 % (sealhulgas vees lahustuv – 2 %);
• kaaliumoksiid (K2O2) – 2,4 %;
• kaltsiumoksiid (CaO) – 2,5 %;
• magneesiumoksiid (MgO) – 1,2 %;
• orgaanilise aine kogus – 74,6 %;
• kuivaine kogus – 90,3 %;
• orgaaniline süsinik – 70 %;
• väetise niiskusesisaldus – 9,7 %;
• pH – 8.

Lisandid:

• kaadmium (Cd) < 40 mg/kg;
• plii (Pb) < 120 mg/kg;
• elavhõbe (Hg) < 1,0 mg/kg;
• kroom (Cr) < 70 mg/kg;
• tsink (Zn) < 1500 mg/kg;
• vask (Cu) < 600 mg/kg;
• arseen (Ar) < 40 mg/kg;
• nikkel (Ni) < 50 mg/kg;
• kuuevalentne kroom (Cr (VI) < 2 mg/kg;
• Escherichia coli ja Enterococcaceae tüüpi bakterite kontsentratsioon ei ületa 1 000 PMÜ/g värske massi kohta.

Väetise kulu:

• aiamaa (pinnas) – 3,5-4 l/10 m2;
• köögiviljad ja kartulid – 2-3,5 l/10 g/m2;
• lilled – 1,5-2 l g/10 m2;
• maasikad, viljapõõsad, dekoratiivtaimed – 2-3,5 l/10 m2;
• viljapuud – 3-3,5 l/10 m2; muru – 2 l/10 m2.

Taimi väetada, orienteerudes taimekasvu põhifaasidele (idanemise, idulehtede moodustumise, pärislehtede moodustumise, butoniseerimise, õitsemise, viljade moodustumise, küpsemise, valmimise faasid).

Koostis:

• üldlämmastik (N) – 2,8%;
• ammooniumlämmastik (N-NH4) – 0,3%;
• orgaaniline lämmastik – 2,5%;
• fosforpentoksiid (P2O2) – 5,7% (sealhulgas vees lahustuv – 1,5%);
• kaaliumoksiid (K2O2) – 2,0%;
• kaltsiumoksiid (CaO) – 11,8%;
• magneesiumoksiid (MgO) – 1,9%;
• orgaanilise aine kogus – 62%;
• kuivainesisaldus – 92%;
• väetiste niiskusesisaldus – 8%;
• pH – 7-7,6.

Orgaaniline väetis koosneb kanasonnikust, mida on fermenteeritud ja seejarel 1 tund pasttoriseeritud temperatuuril +70o C. 2 kategooria.